SOSIALISMA JA EAMIÁLBMOGAT
Sosialistalaó Gurutbellodagas áigut çatnat etnopolitihkalaó oainnuid ieþamet ideologiijai ja geavatlaó politihkkii. Girjáivuoða ja dásseárvvu idealaid ferte duvdit oidnosii ja ovdalii: eamiálbmogiid politihka ferte hábmet gudnejahttimiin sin árbevieruid, eallinvuogi ja boahttevaó beroótumiid. Eamiálbmogat miehtá máilmmi illastuvvojit unnit eanet. Njuolgga olmmoógoddima bokte, muhto maid eahpenjuolgga jávkademiin eamiálbmogiid birgenlági ávnnaslaó ja kultuvrralaó vuoðu. Norga lea áidna oarjemáilmmi riika mii lea dohkkehan ILO konvenóuvnna nr. 169 máilmmi eamiálbmogiid birra. Dát geatnegahttá min erenoamáþit ovddidit ja bealuótit eamiálbmogiid áóóiid riikkaidgaskasaççat.

SG hukse eamiálbmogiid politihkas riikkaidgaskasaó konvenóuvnnain, náóóuvnnalaó láhkanjuolggadusain ja julggaótusain mat váfistit sin vuoigatvuoðaid. SG áigu gozihit ahte lágat, njuolggadusat ja geavat ovdánahtto dáid geatnegasvuoðaid ektui ja seammás geahççalit dábálaó olbmuid gaskkas oaþþut dasa áddejumi. Vuoððun lea vuoigatvuohta seailluhit ja ovdánahttit ieþaset servodaga, giela, kultuvrra ja ealáhusaid. SG politihka ulbmil eamiálbmogiid ektui lea danne meannudit ieóguðetge álbmogiid ja çearddaid seammaárvosaþþan. Dát ulbmil soahpá vuoððu olmmoóvuoigatvuoðain ja demokráhtalaó idealain. Muhto dát maid ovddida árvosaó kultuvrralaó- ja servodatlaó girjáivuoða.

SG SÁMEPOLITHKALAÓ VUOLGGASADJI
Dásseárvu, vuoiggalaóvuohta ja solidaritehta lea guovddáó SG sosialistalaó politihkas. Norga lea máñggaid buolvvaid soardán sámi kultuvrra ja geahççalan bahkkehit sápmelaççaid norgalaó kultuvrii ja eallinvuohkái. Sápmelaççaide leat máñggaid buolvvaid muittostallon ahte sámi kultuvra ja giella lea vuolitárvosaó. Norgga Stáhta dagai stáhtahuksema bokte ovddeó suddadanpolitihka lobálaþþan. Vaikko leatge máñggalágan báikkálaó rámmaeavttut ja máñggalágan kultuvrralaó çalmmustanvuogit, lea sámi álbmogis liikká oktasaó kultuvrralaó áddejupmi, oktasaó historjá ja oktasaó boahtteáigi. Gávdnojit dattetge luohkkáerohusat maiddái sámi servodagas. SG doarju dáid jávkademiid barggu ja eamiálbmogiid ja muðui servodaga gaskasaó solidaritehta. SG dáhttu dasto ovdáneami gos máñggalágan kultuvrrat sáhttet bálddalaga eallit. SG ii hálit danne ovdáneami mas sámi kultuvra bággejuvvo óaddat seammaláganin go dáþa ja oarjemáilmmi servodat.

Earát leat koloniseren ja ássagoahtán sápmelaççaid árbevirolaó ássanguvlui máñggaid çuðiid jagiid. Dát mearkkaóa ahte otne ellet eanaó sámit unnitálbmotdilis ja leat oalle muddui oaidnemeahttumat báikegottiin. Go sámit mañimus logenear jagiid leat gáibidan sierra vuoigatvuoðaid lea dát baldán ollusiid. Ovddeó ovdagáttut ihtet fas seammás go sámi vuoigatvuoðaid áóóit gullogohtet.

Eamiálbmogiid vejolaóvuohta juksat duoðalaó dásseárvvu lea sorjjas vuoigatvuoðaid juogadeamis lea SG vuolggasadji. Ásahit politihkalaó orgánaid ja mearridit lágaid, bidjat oðða rámmaeavttuid. SG hálida gávdnat oðða bargo- ja ovttasbargovugiid mat dagahivççii ahte Norggas juksa duoðalaó sápmelaççaid ja dáþa stuorraservodaga gaskasaó dásseárvvu. Eaktun lea ahte dásseárvvu sisdoalu ii galgga duóóe dáþa servodat meroótallat.
Dieðu sámiid birra ferte danne çohkket buot almmolaó forain. Otne lea dát diehtu eanaó ovttaskas olbmuid duohken, mea. ahte diehtu çuovvu olbmo iige ásahusa. Hui çielggas lea ahte stáhtii gullá gozihit ahte stáhtalaó ásahusain gávdno dárbbaólaó gealbu sámi servodaga birra, ja lágaid ja njuolggadusaid birra mat gusket sápmelaççaid ja dáþaid gaskavuhtii. SG áigu doarjut dan ahte sápmelaççaid unnitlogut, ovdamearkka dihtii, nuortalaççat, julevsápmelaççat ja máttasápmelaççat oþþot seamma ealáhusa, kultuvrra, giela ja girjjálaóvuoða ovddidanvejolaóvuoðaid.

ÁLBMOTSTIVREJUPMI JA SÁMI IEÓMEARRIDANVUOIGATVUOHTA
Sámi álbmot lea mañimus jagiid beassan nannet politihkalaó vuoigatvuoðaidis Vuoððolága § 110 a, Sámelága giellanjuolggadusaid ja Sámelága bokte. Çájehuvvo dattege ahte dáid vuoigatvuoðaid geavatlaó çaðaheami rahçan ii leat velá vuiton.

SG:ii eai mearkkaó dát láhkageatnegasvuoðat duóóe joðihit oppalaó politihka dálá njuolggadusaid mielde giela, kultuvrra ja servodateallima hárrái, muhto maid rievdadit ja ovddidit politihkalaó, juridihkalaó ja resurssalaó rámmaeavttuid.

Sámi unnitlogiálbmoga ja dáþa eanetlogu gaskasaó duoðalaó dásseárvvu ii sáhte juksat jus Stuorradikki mearrádusat eai çuvvojuvvo ja eará láhkai juogat duoðalaó politihkalaó, ekonomalaó ja ávnnaslaó resurssaid. SG oaidná ahte hukset sámi demokratija lea riggodat dáþa politihkalaó vuogádahkii. Danne leage dehálaó ahte sámi demokratiija, Sámedikki bokte, váfistuvvo coavcci dáþa eiseválddiin. SG áigu maid veahkehit nannet sámi organisaóuvnnaid doaimma sámi demokratijas. SG dáhtoóii ahte sápmelaççat galget leat ovddastuvvon ovttasbargoorgánain mat geográfalaççat leat sámi ássanguovlluin, nugo omd. Barentsráðði ja Davviriikkaid ráðði.

Sámi ieódovdu lea lávga gulli sámi ássanguovlluide ja báikkálaó resurssaide. Sámi ieódovdu ja ieódovdodovddaheapmi lea maid nannosit çatnon nissoniid dillái. Nissoniid dilli árbevierroguoddin ferte danne áimmahuóóat ja nannet.

Illá sáhtá hállat sámi kultuvrra seailluheames ja ovdáneamis almmá luondduriggodagaid ávkkáleamos hálddaóeapmái ja ávkkástallamii gávdnamin buoremus vejolaó çovdosiid. Sámi ieódovddu nannoseamos guoddit leat sámegiella, duodji ja vuoððoealáhusat mas boazodoallu lea áibbas erenoamáó dilis. Stáhtas lea erenoamáó geatnegasvuohta nannet dáid guoddiid. Jus sápmelaççat eai oaçço ieþaset servodatovdáneapmái stivrejumi, sáhttá mannat nu ahte dáruiduhttinpolitihkka ain joatkaóuvvá eanet suollemasat ja ahte sámi álbmoga ávnnaslaó resurssaid goziha duóóe okta bealli, dáþa eiseválddit.

Sápmelaççain lea oktasaó vuoigatvuohta eatnamiidda ja çáziide, riikkaidgaskasaó konvenóuvnnaid ja julggaótusaid ja stáhta dohkkeheami mielde. Dán vuoigatvuoða galgá çaðahit ovttas eará ássiiguin geain lea gullevaóvuohta seamma guovlluide. Lea dehálaó váfistit sámiide stivrejumi ja mielmearrideami mearrádusaide mat gusket sámi kultuvrii oppalaççat ja sámi ealáhusaide árbevirolaó sámi guovlluin. ILO-konvenóuvnna nr. 169 art. 14 mielde leat dát hui áigeguovdilat dál go riikkaidgaskasaççat leat çájehan beroótumi minerálaroggamii dán guovllus.

SÁMEDIGGI
Demokráhtalaó válljen Sámedikki ásaheamis deattuhuvvui ahte sámi servodagas leat sierra vuoigatvuoðat, geatnegasvuoðat, gáibádusat ja dárbbut. Seammás leat sápmelaççat maid oassi dáþa stáhtas, seammá geatnegasvuoðaiguin ja vuoigatvuoðaiguin go eará álbmotlahtuin. Makkár sisdoallu ja makkár barggut Sámediggái sámiid álbmotválljen orgánii gullet, ferte mearreduvvot oktilaó politihkalaó proseassa bokte.

Sámedikkis lea ieþas váldi ja bargá Stuorradikki mearrádusaid vuoðul. Dát mearkkaóa ahte stáhtas lea mearrideaddji váldi sámi álbmoga ja stáhta gaskasaó beroótumigiççuin. Sámediggi sáhttá ráðiid buktit, muhto ráðiid ii dárbbaó doahttalit. Jus dát dahkkoó áóóiin mat leat hui dehálaççat sámi álbmogii, nugo resurssahálddaóeamis ja kultuvrralaó ovdáneamis, óaddá boaðus ahte Sámedikki árvu láivuduvvo ja sámi válljejeaddjiid jáhkku stáhta duoðalaóvuhtii sámi álbmoga ektui njuolvu. Jus Sámediggi galggaó sápmelaççaid guovddáó politihkalaó orgánan óaddat, ferte das maid leat çaðaheami váldi muhtun áóóesurggiin. Dát máksá ahte ferte lagat ovttasbargu Stuorradikki ja Sámedikki gaskkas Sámedikki válddi nannemis.

Dáþa politihkalaó bellodahkan ii leat SG searvan Sámediggeválljejumiide. SG dáhtui doarjut ahte Sámelága ulbmilparagráfa galggai oaþþut duoðalaó politihkalaó sisdoalu Sámedikki ásaheami bokte. Válddi ja váikkuheami maid Sámediggi oaççui ii galgan fas ruovttoluotta mannat dáþa politihkalaó vuogádahkii dáþa bellodagaid oassálastima bokte. Dáþa bellodagain, mat leat válljen searvat leat dássáþii vásihan ahte sii ovddastit dáþa servodaga árbevirolaó fápmostuktuvrra joatkima. Sámi sosialisttat leat dássáþii gávdnan sajiideaset sámi organisaóuvnnain geat servet válljejumiide. Bellodahkan hálida SG prinsihpalaççat searvat buot álbmotválljen orgánaide gos politihkalaççat mearreduvvo mihkkege. Liikká oaivvilda SG ahte ain lea dárbu váruhit ahte Sámediggi ii óatta bellodagaid giþþosadjin. SG ii hálit danne searvat Sámediggeválljejumiide jus sámi sosialisttat eai garrasit dan ávþþut.

EKOLOGALAÓ RESURSSAEKONOMIIJA JA HÁLDDAÓEAPMI
Sámi kultuvrra seailluheapmi ja ovdáneapmi gáibida ahte hálddaóeapmi ja luondduriggodagaid ávkkástallan lea ekologalaççat ceavzil. Luondduriggodagaid hálddaóeapmi sami eavttuid mielde mearkkaóa ahte oðasmuvvi riggodagaid ávkkástallan biddjo ovddemuþþii. Ekologalaó dássidis luondduriggodagaid ávkkástallan mearkkaóa ahte sámi ealáhusat nugo boazodoallu, guolásteapmi ja lotnolasealáhusat addet áigáiboaðu eanemusaide. SG hilgu moadde ja stuorra ovttadaga áigumuóa boazoealáhusas. Juoga mii SG biras ja barggahanpolitihkas áddejuvvo leat gilidállodoaluid máñggalágan sisboahtovuoððu. Lea dehálaó buot vuoððoealáhusaid geahççat oktasaççat, ja ovddidit buoremus vejolaó ovttasbarggu ieóguðetlágan çearddalaó duogáó vuoððoealahusolbmuid gaskkas.

Dákkár dilis go riikkaidgaskasaó beroótumit ja bahkkemat lassánit sámi guovlluide ii-oðasmuvvi resurssaid geaþil nugo golli, veaikki ja diamánttaid, lea erenoamáó dehálaó gozihit sápmelaççaid oktasaó vuoigatvuoðaid eatnamiidda ja çáziide, go sápmelaççat leat eamiálbmot. Jus dákkár vuoigatvuohta ii váfistuvvo, óaddá álbmot leat eahpesihkkaris dilis, ja ferte álohii váruhit ahte stuorraservodat ii rihko sin vuoigatvuoðaid. Maiddái guovlluin gos sáhttá leat eahpevissis leago historjálaççat oktasaó vuoigatvuohta eatnamiidda ja çáziide fertejit sápmelaççat ja sámi ealáhusat váfistuvvot váikkuheami resurssahálddaóeapmái.

Mohtorfievrrut, guorban eatnamat, badjelmearálaó guollebivdu ja eará luonddubahkkemat leat maid áitagat oðasmuvvi resurssaide. SG áigu dán oktavuoðas soahtat vuostá ahte ovdánahtto márkanmearrideaddji stáhta ja dasa gulli hálddaóeapmi ja oktasaó vuoigatvuoðaid priváhtiseren. Sámediggi ferte ovttas guoski gielddaiguin, fylkkagielddaiguin ja stáhtalaó orgánaiguin dáinna bargat.